Caporal-Chef sammus vaikselt ees nagu part, mina suures ootusärevuses lippasin kõrval nagu väike kutsikas. Kõik oli uus, õhkkond hoopis teine, nagu oleks avastamas täiesti uut maailma.
Astusin kabinetti, nurgas väike laud ja tool, laual väikene hunnik erinevaid pabereid. Purssides ingliskeelt kästi mul maha istuda, haarata pliiats ning öeldi, et aega on mul täpselt viis minutit. Ennem kui üldse arugi sain mida minult oodatakse oli minut juba möödunud. Täpsemalt oli tegu siis 28 küsimusest koosneva lasteaialapsele mõeldud IQ testiga, mille tulemus läheb arhiivi.
Siinkohal pean mainima, et kõikidest nendest tulemustest sõltub Sinu edasine karjäär, saadud 20 punktil ja 21 punktil on üüratult suur erinevus. Teatud tulemustega sobid ainult kahurilihaks, teatud tulemuste alusel suunatakse Sind jällegi erinvatele tööpostidele.
Viie minuti möödudes lihtsalt võeti paber ninaalt, kontrolliti kiirelt, tulemuseks 27/28.
Järgnevalt tuli kotist välja võtta kõik mis Sul vähegi hingel oli, mida rohkem uimerdasin seda närvilisemaks caporal-chef muutus. Tahtsin muidugi korraliku muljet jätta, kõik oma asjad ilusasti organiseeritult põrandale laotada, kuid sellest neil oli savi. Karjumisest punase näoga caporal-chef haaras minult koti, lennutas mööda tuba ringi ning veelgi kõvemini karjudes: "Türa, ma ju ütlesin, et kiiresti". Lõpuks haaras ise kotipõhjast ning keeras koos sisuga kõik tuimalt põrandale.
Sobras korra-kaks jalaga, käskis kõik kotti tagasi toppida - mida tegin muidugi ülihelikiirusel. Pidin tagurpidi keerama ka oma rahakoti, esitama dokumendid millest ma kohe ka ilma jäin. Kõik pangakaardid, tüdrukute pildid, sõrmused ja muu isiklik pandi suurte kollasesse ümbrikusse, kuhu peale kirjutati: "Janis T....". Esimese hooga arvasin, et tegu lihtsalt mõne ülemusega, kuid nagu selgus, kohapeal mõeldi mulle välja täiesti lambist uus identiteet.
Kästi võtta seljast absoluutselt kõik riided, absoluutselt kõik. Keerutasin korra-kaks kohapeal nagu aluspesu modell, siinkohal muidugi ilma aluspesuta. Näidati näpuga nurka, haarasin kiiruga omale sokid, pesu, sinised dressipüksid ja jope.
Kohe kui olin ennast vaevu riidesse saanud haarati mul kratist ning visati karjumise ning uksepaugutuste saatel suurde televiisoriga varustatud ruumi kus ees ootamas u. 20 minusugust.
Kõik seisid käed kõrval, pea püsti, valvel.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment